Ma istun porgandis kesk naeratavaid kurttummi vanainimesi
Kell on 7:26, vaevalt hilinengi
Kell on 7:26
Ruuged sinisiluetid puudel
Hõbetäppidega palistan
Kõik mis alles, luule, hetked
Nendest õhkan parimad
Valivalt ei selekteeri, tintenpenist imendub
Kui õhupallivabrikutes gaasileke
Ei veel-veel teeni imestust
Kui kiretrepist kukun tähistaevastesse kraaditekkes
Plaanid hetkes, kus lumeahvikarjadena kükitame kivimurrus
Justkui oleks lained meie nimel liiva rivistunud
Niigi tundub, et on rahvateatreist villand
Pigem sooviks hingelõkkeid
Kuna igaüks end ikka minimaalselt suureks mõtleb
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
Kui melodroomil tuuritan
Tahaks kordki elus saavutada mõnusat harmooniat
Nagu "Õnn", a teisel korral mõnusamat veelgi
Pistes ahjuplaadi alla kõik nood mõrudad paroodiad
Magus lõhn, kui jälle luues olmeloomet kõdustame reeglid
Seegi hea, peegel, tead
Ma olen puhtavereline omasooviihar
Ma pelgan tantsida ning kõrgust-sügavust ja läita tikke
Iseendal puid alla loopides ma musta oratooriumiga
Heiskan ise enda kindlusele välisvallutaja lippe
Siis ehk mõistad sinagi
Et oled teretulnud, iga kell, koos paki kummikarudega
Pole oluline, kuidas päev või öö või seisud ajatrummivarudega
Lähme loome ridasid
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
Kui melodroomil tuuritan
Kui melodroomil tuuritan
Ütlen otse, ütlen ausalt, ütlen ühe korra välja
Ise tead, kui kuulad, kui ei mõista, võta sõnad ette
Siiski aga kasutan ma tekste vist ehk hullemalt
Petserist siis Karjalasse, Uude Maailma Tulemaalt
Ma jälle toonitan, kui autotehases, et luuletan
Ei sea siin täitumatuid lubadusi ritta, nagu ülikutest tulvil sulesaal
Öökapil mängimatuks kuulatud kassetid
Maha maetud vaidluste kurttummad häälfalsetid
Puldi tagant luuakse tol õhtul veel 2 set'i
A see kõik on tuhk, sest tundus 13 korda lõbusam maketil
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
See on mu melanhoolne muusika
Su melanhoolne muusika
Me melanhoolne muusika
Kui melodroomil tuuritan
Kui melodroomil tuuritan
Kui melodroomil tuuritan
See on mu melanhoolne muusika
Ma istun porgandis kesk naeratavaid kurttummi vanainimesi
Kell on 7:26, vaevalt hilinengi
Ma istun porgandis kesk naeratavaid kurttummi vanainimesi
Kell on 7:26, vaevalt hilinengi
Ma istun porgandis kesk naeratavaid kurttummi vanainimesi
Kell on 7:26, vaevalt hilinengi
Vaevalt hilinengi
Kell on 7:26
Kell on 7:26
Pole lemmikut, vaid on lemmikud
Ei püstita raudset piiri
Ei ole kindlat elustiili
Öeldi, et ei ole lolle küsimusi
Vaidlen vastu, vaidleks vastu, vaidlen vastu
Miks küsite
Kas mulle on määratud suur saatus
Või kestab minu elutragöödia
Vaid üks vaatus
Miks mitte hoopis keskenduda hetkele
Ärge raisake aega mõtteta küsimustele
Küsite: elu mõte
Mis on see elu mõte
Võtke teadmiseks
Et sinu enda seatud elu mõte ongi see
Ihaldatud elu mõte
Nii lihtne ongi
Jalutades
Mööda kulund kortermaju, enda küsimused
Rumalad tunduvad
Vastused, milleni jõutud, nii tühised näivad
Siis mõtlen
Mõtlen
Mõtlemine on ainus, mis mulle antud on
Kuid teiste sõnul
Ma sedagi ei oska
Pole lemmikut, vaid on lemmikud
Ei püstita raudset piiri
Ei ole kindlat elustiili
Öeldi, et ei ole lolle küsimusi
Vaidlen vastu, vaidleks vastu, vaidlen vastu
Rahune
Lase elu vooludel üle võtta
Kus sul kiiret
Ära valmistu millekski, kuid ole valmis kõigeks
Keda sa võidad
Kelle nimel pingutad
Igas ivas on tõtt, kuid ükski tõde pole absoluut
Räägin, kirjutan ja mõtlen
Mille nimel
Sest ka sina mind ei kuula
Ütled, et kuuled, aga tegelikkuses ei kuula
Räägin siis omaette, nagu olen harjunud
Ning ootan ja ootan
Ootan, kuni sõnad unustusse vajuvad
Ning oma tähenduse
Täielikult kaotavad
Pole lemmikut, vaid on lemmikud
Ei püstita raudset piiri
Ei ole kindlat elustiili
Öeldi, et ei ole lolle küsimusi
Vaidlen vastu, vaidleks vastu, vaidlen vastu
Vaidleks vastu, vaidlen vastu