Jahe kesköö ujub mägede varjust
Tennisväljakute kastevõrgud udusulis, tuled kustus
Söön oma sõnad lõpuni, ei karju
Tasakesi
Me kolmekesi õhtul tüdrukutel külas, mured uhtund
Pudelid, mis morsihinnaga on kõlistatud peitu voodi alla
Võiksin uppuda su sooja sülle, naritroonidesse tooni anda
Ent me liiga lärmakad siin kümne kaupa
Mõni kontrolör võib hoiatusetagi tulla üles aknast
Ja praegu öö on rahunend ning poisid uksel üritavad
Saada paelu kinni, mitte sülitada mürgist maha
Tasakesi
Ajan püsti end ja pilt on keerukam, kui arvasin
"Head ööd kõigile," kus saapad? Aa jaa, siin!
"Iluunenägusid!" ma lendan tasahilju laagripaiga uksest välja
Keldrikorrusel on köögiaknal kuued küünlad
Saaks reisikotti ruumi ja romantikat, et huuled märjaks
Trepist üles, hambad läikima ja uued luuled külma
Teised voodis juba, mina ülanaril, M on all ja R-gi omas nurgas
Ehk nüüd viinamarjaleotis kaotand võlujõu, sest kuulen puhtalt
Ja keegi kolmest veel ei taha unemaale sõuda
Valged silmad musta lakke, tunneb nõnda
Iga hing, et jutt on kiskund sügavaks
Ma'i tea, kas usun jumalat ja kui ta igaühes, vaevalt usun ennastki
M teeb otsa lahti oma Lool ja kerkind kübarad
Saab olema üks pikem jutt, me valmis, musketärid, vennad ning
Kui nad rulatasid sõbraga suvepealinna rannikul
Soojavõitu, Botnia lahelt koondus madalrõhkkond
Rannal panid mehed üles lavasid, latte ja vanikuid
Nemadki uitasid seal, ootuse palav õhkkond
Ehk jääb mõni kala võrku
Ja siis ta silmas teda, niiet jalus nõrkus
Naeratas talle, M naeratas valusalt vastu
Sai paugupealt pilve seest noolega pihta
Tol hetkel nii kõrvuni armund, et achtung
Ei öeldudki midagi, nägu ja keha ja lihtsalt
M-il siis südames kripeldas, kulmud jäid kipra
Ta arvas, et tüdruk on kindlalt mingi Instakuninganna
Ei tahtnud huupi panna, õhtul uuris ning googeldas ja
Ime läbi avastaski plikatirtsu konto
Ta kirjutas koheselt ebaleva "Tere!"
Ta kindel, et vaevalt too huvitus temast
Ja loota veel midagi, seegi on loto
Ent vastu sai samuti eranditu "Tere!"
Nad vestlesid netis juba pikemat aega
Teine vaatus: pleedid, pelmeenid ja tähistaevas
Tüdruk elas linnas vaid kvartali kaugel
Samal suvel, kui M oli sõbraga kodus
Koitis särav idee teha kaunitaril bankett
Kapitäis pelmosid, vanemaid polnud
Naine oli nõus, tuleb tunnikese jooksul
Higipullid laubal, poisid vaaritasid toitu
Nagu Alan Passard ja Michel Bras kokku
Viimane loorber ja pipar ning vot nuu
Helises uksekell, puhas romantika
Õhtu veeredes lepase reega nad vaatasid
Tähtigi öösel ja kumbki sai kallimaks
Rõdu peal, tekkide sees, ja sõber ka alati
Kõrval, kolmanda rattana, see neid ei segand
Sel hetkel M tundis, et elab, kuis eales ei eland
Ta ütles
Ehkki see kõlab klišeena
Ära unusta oma Ameerika unistust
Ära anna oma Loole püramiidides unustust
Ära jäta
Ära unusta oma Ameerika unistust
Ära anna oma Loole püramiidides unustust
Ära jäta
Ära jäta
Suve lõpul läks M vaibaklopimussifestile
Levi polnud ja muusika valjem, kui eales
Keda ta nägi, juus tuulte sees lehvides
Seisis too tüdruk ja teades
Et põues on ohhohhoo, õhtu nad koos on koos
Tunnike hiljem on kõrini kerinud melud
Tüdruk vaatab tal otsa ja suudleb
Pikalt, kogu lärm on haudvaikne
Keerlevad värvid, topelt aegluupe
Tallutud muru ning soojus ja lained
Kõik on hea, kõik on aus, õhk on aur
Absoluutne
Naaseb reaalsus, tagasi pinnal
Hinga
M-il on tunne, et suudabki kõike
Ööbimiskohani verstatäis lõike
Ja kandis ta tüdrukut terve tee kätel
Lähme
Filmilindil edaspidi mõne aja
Paarike lesis plika vanaema majas
Kardinvolangide varjudest kaste ja koit
Linad on soojad, M avab oma silmad
Varahommikul teki all, puhas idüll
Tüdruk läbi une väriseb, kas on tal külm?
Kas on tal jahe, sest judin aina kasvab
Kangestund käed ja udused aknad
M pikutamas kõrval julgemata liigutadagi
Kõik oli ilus, kui magasid
Kiirabi vaja siin juba hetk tagasi
Kõrge pulss ja veresooned pingul
Tüdruk tõmbleb nagu üledoosis
Kitsenevad seinad, mõistus läinud ja lingust
Visatud, vilin kõrvus ühel noodil
Järsku vabin jääb järele
Kaob teki alla naerdes nagu beebi
Laliseb, häälitseb, väreleb
Läbides hetkega kõik elustseenid
M korraga segaduses, šokis ja paanikas
Elavdudes mõistab plika telefonist valida
"Ema" palub kutsuda kindlalt brigaadi
Et tütrel oli kasvaja kolju sees lapsena
Tunne, kui traagikafilmitiraažis
Kaubikusisemus, tilgutid, valendab
Ta ütles
Ehkki see kõlab klišeena
Ära unusta oma Ameerika unistust
Ära anna oma Loole püramiidides unustust
Ära jäta
Ära unusta oma Ameerika unistust
Ära anna oma Loole püramiidides unustust
Ära jäta
Ära jäta
Järgnevad kuud lendasid haiglas
Korraldati edukas operatsioon
Kõik see morjendav Loos
Mis hoidis neid koos
Neil päevil lõpuks M püüdis lugeda raamatut
Mille too Tüdruk tal kinkind
Ei suutnud ja tundis end iga kord saamatult
Romaan hoidis pea kohal lõputut linti
M käis iga päev külas ja aitas
Tõi lemmikuid toite ja toetas ta vanemaid
Oodati tunde ja loodeti paremaid
Mälu asus taastuma, hommikud kenaks
Tüdruk tundis, et elab, kuis eales ei eland
Kuulda sest seisust said peagi veel teisedki
Ka varased armud, kes asusid
Suhtlema, M oli piisavalt seigelnd ning
Väsinud, mereteel kaduv siht
Kui tüdruk läks õppima järele arvusid
Teise mehega, selleni jõuda ei saanudki
Sõnumid kauem M-i peost olid süles
Ja olgugi Lugu siis ülim ja ülem
Odüsseia sai lõpu, kavalerid ukse taga
Kui eludes ikka, kogu Lugu pinnapeal jäetigi maha
Kas M kahetses?
Kindlasti, võid otsida lõputult vahendeid
Ent kui aju veel keerleb, nostalgiatel vahet teeb
Lugu jääb õhku su hauani, mõistuse soppides, kaheldes
Su teadvuses kripeldab, Lugu, su Lugu, su vahemees
Tasakesi
Mina ja R laagris pikali, pisarais
M lamab tasa, öhest hingitseb huikeid
Punased tellised
Tenniseväljakute taga kõrged rohumaad
Palju mägesid ja teiste vaikne naer kõrvaltoas
Akna all ootab buss, kella kuueks on äratus
Neli tundi veel magada
Tasakesi
Ta ütleb
Ehkki see kõlab klišeena
Ära unusta oma Ameerika unistust
Ära anna oma Loole püramiidides unustust
Ära jäta
Ära unusta oma Ameerika unistust
Ära anna oma Loole püramiidides unustust
Ära jäta
Ära jäta