Kaks armastajat trehvasid
Seal metsas korraga.
Nad kõikse päivä istusid,
Ei rääkind sõnagi.
Nad kõikse päivä istusid,
Ei rääkind sõnagi.
Viimaks ütles Villem Elsale:
"Kas murres oled sa?
Me hommen laulatusele
Sinust müödä sõidame.
Me hommen laulatusele
Sinust müödä sõidame"
Ühel päiväl istus Elsa toas
Ja kammis omma pead,
Ju Villem, pruut ja pulmarong
Ju nähti tulemas
Ju Villem, pruut ja pulmarong
Ju nähti tulemas
Siis pani Elsa kammi käest,
Lõi juuksed kõrvale.
Elusalt ta tuast välja läks,
Surnult toodi tagasi.
Elusalt ta tuast välja läks,
Surnult toodi tagasi.
Kui juba öö oli möödä läind
Ja koiduaig oli käes,
Siis ütles Villem naisele:
"Üht paha und ma näi."
Siis ütles Villem naisele:
"Üht paha und ma näi.
Me majas palju loome käis,
Kõik veripunased.
Verd oli Elsa vooti täis,
Kõik riided tilkusid.
Verd oli Elsa vooti täis,
Kõik riided tilkusid."
Villem kutsus pere kokku nüüd:
"Kõik tulkem rutuste!"
Ja ütles: "Lähme sedamaid
Nüüd Elsat vaatama."
Ja ütles: "Lähme sedamaid
Nüüd Elsat vaatama."
Kui olid jõudnud uksele,
Siis kõvast klopivad.
Ja Elsa säitsme vendadel
Uks lahti tehti näil.
Ja Elsa säitsme vendadel
Uks lahti tehti näil.
Villem tõstis surnul rätiku
Ja oli kohkunu.
Ta andis suud tal armuga –
Minu pärast surid sa.
Ta andis suud tal armuga –
Minu pärast surid sa.
Siis Elsa vennad ütelsid
Tal kurva meelega:
"Suud anna oma naisele,
Las surnul puhata"
"Suud anna oma naisele,
Las surnul puhata"
Siis langes Villem kummali
Ja suri rutuste
Ta Elsa juur(d)e vootisse
Ei tõusnud iialgi.
Ta Elsa juur(d)e vootisse
Ei tõusnud iialgi.
Kaks kuuske saie istutud
Küll nende havvale.
Sest nad ei ole kuivanud,
Nad o(m) alles praegugi.
Sest nad ei ole kuivanud,
Nad o(m) alles praegugi.