Kui olin väikene ja säras taevas päikene,
Katus, maa lumised, põsed tulipunased.
Seisin püsti jalgadel, silmad kinni, väljas keel.
Vajas lund, maitsmismeel, kuid nii ülesvaadates,
Kõigest muust ma mõeldes, ühest silmast piiludes.
Nägin taevast, sinine, ning aina rohkem veel ja veel.
Vajas poisiklutike, lõpuks olin päkkadel,
Küsimuseks oli see, et kuidas oleks lennates.
Olge tasa, kuulake, linnud tahavad et me
Ei oleks need, kes me mõtlematult õhus sõelume.
Puutuma peaks rohkem maad, vähem unistama ja
Tegutsema, oma pesa ehitama, olema.
Rohkem inimese moodi, kuna selleks meid ju loodi,
Siia ilma toodi, peame unustama teised liigid, riigid, niigi ühised inimmured tühised
Ja mõttelüngad lühises.
Kui mul oleksid tiivad, siis ma lendaksin üle maa üle vee
ületades kõik, mis ees liueldes
Sündides uude, elu ühiskonda suurde,
Aastate ja kuude muutel, tekkis noorel mehel juurde
Kujutlusvõimet, ta ei suutnud mõelda muule,
Kui vaid suudaksin lennata läbi tuule üles kuule.
Hõljuv keha, pilvi niidaks ja see ilu silmi riivaks
Minu tiivad viiksid sinna mind, kus mured mind ei piinaks.
Mulle liiga ei teeks miski, viidaks rahus aega siin ja
Kõik see puhtus, tuul tiivus paradiisiga mind liidaks.
Maast lükates end lahti, ihal elada mul sunnib.
Punnin viimset jõudu välja nagu elaks viimsel tunnil
Võimeid võrdselt mul ja pullil,
Mitte mul ja käol ning kullil.
Nullis ülejäänud mõtted õhkutõus mis tahtest tulvil.
Latva kõrgele on seatud suured tahted, veatud
Peaks ju olema see kõik kui siin ilmas teatud
Asjad nii on loodud, looduse poolt siia ootused
Ja lootused on tootnud mulle mõistust kõrgelt sootuks
Kui mul oleksid tiivad, siis ma lendaksin üle maa üle vee
ületades kõik, mis ees liueldes
Annaksin kohe kõik ära, kui keegi ütleks mulle täna,
Et võta need tiivad ja tõuse õhku nagu särav täht taevas ja
Sealt ülevalt alla kõigi peale siis kae eks,
Ma palun laske mul sõita kasvõi kosmoselaevas.
Vaevab siiamaani mind, see et minu hundi rind
Pole valmis saama selliseks nagu on lind
Selle hind on lihtsalt väärtusetu, jalge alt pind
Võiks kaduda, lendamiseks suurem pind.
Koos me pikali maas, taustal linnumuusika
Mõtleme, et mis meist saaks, kui me linde asendaks.
Ei taha olla ornitoloog, vaid tahan olla loom, keda,
Tuule hoog kannab sujuvalt edasi, oh-oh-oo.
Olen selle nimelt kõigeks suuteline,
Kuna tahan et see ime sünniks kiirelt olla lennuvõimeline.
Selline idülliline mõtlemine,
Tavaliselt igal inimesel elus suhteliselt tüüpiline.
Kui mul oleksid tiivad siis ma lendaksin üle maa üle vee
Ületades kõik mis ees liueldes