Üks veetlev olevus kord mul ühe õie annetas Õrn' rukkilille õie mul rinda asetas Kui tänutundest teda seal kallistades embasin Õrn rukkilill mu rinnal siis kannatada sai Õrn rukkilill mu rinnal siis kannatada sai Ja pärast närbununa seal püsima siis jäi Kui kinkijale kurtsin, et närtsin'd rukkilill Nii hellal käel ta õie siis jälle kõrvaldas Õieaeg tal oli üürike Õieaeg tal oli kurb Õieaeg tal oli üürike Just puhken'd elule ja juba surn'd.