Mul pole ammu olnud sinujuurde asja Me enam vaevalt tunnemegi teineteist Kui juttu teeme, mõttes leiame, misasja, Kas olid sina see, Kui tookord mängisime meest ja naist See pilt mu mälus, Mille joonistasid suvel, On Õite kirgas, Aga tuhmub hommikul Kui keset päeva ma korraks silmad sulen, Näen sinu pärga valgelt Juustelt, mida lendu kannab Tuuleiil, mis poeb mu ukseorva, Sealt hüüab appi krigiseva häälega Mu palve sõnadesse mitukümend korda Toob sinu nime, Otsa lõpeb jaks Sa elad kaugel nüüd, mu silmisse ei paista, Kas sinu aknal kasvab ikka sama aprikoos Käekell on kadunud ja päiksekell ei aita Taas leida aega, milles olime kord koos Ja tuuleiil, Ta poeb mu ukseorva, Sealt hüüab appi krigiseva häälega, Mu palvesõnadesse mitukümend korda Toob sinu nime, Otsa lõpeb jaks Ka sinu hääl ei tundu telefonis sama, Mis lubas laua katta pühapäeva hommikul Su Leige vein on seisnud kapis kaua Ja aastatuhandeid täis igatsust ja tuult Mul pole ammu olnud sinujuurde asja Me enam vaevalt tunnemegi teineteist Kui juttu teeme, mõtte leiame, misasja, Kas olid sina see, Kui tookord mängisime meest ja naist