Läbi põlenud. põlenud, läbi põlenud
Tulikuum, maailm jälle läbi põlenud
Meretuul selle kohinaga tõdenud, et
Liiga kaua jälle kõige üle kõhelnud
Läbi põlenud. põlenud, läbi põlenud
Tulikuum, maailm jälle läbi põlenud
Meretuul selle kohinaga tõdenud, et
Liiga kaua jälle kõige üle kõhelnud
Ära pabista, ma tulen järele
Ikka otsin kohta ja siiani satun äärele
Meenutamas ikka, et päevaga ei tule tähelend
Sihin ja rühin, et leida kohta, kus vaid sädeleks
A mis kaob enne? kas lootus sureb varem?
Kõik nii tagurpidi, et maailm tundub vale
Küsimusi nii palju, et pimedus tundub parem
Segases meeleolus tuleb välja päris pale
A-ei-nojah-ei
Eino tõde valab verd
Pole muret, igaühel oma kell
Ehtides veel lootusega end
Aga tegelt pole hullu, kui ka lühikesem lend, sest
Ega kõik tule korraga ja ruttu
Kannatades pisaraid ja nuttu
Tiigi ääres lootusega lutsu
A keegi sind ei märka, kui sa ise ei tee juttu
Läbi põlenud. põlenud, läbi põlenud
Tulikuum, maailm jälle läbi põlenud
Meretuul selle kohinaga tõdenud, et
Liiga kaua jälle kõige üle kõhelnud
Läbi põlenud. põlenud, läbi põlenud
Tulikuum, maailm jälle läbi põlenud
Meretuul selle kohinaga tõdenud, et
Liiga kaua jälle kõige üle kõhelnud
Läbi põlenud. põlenud, läbi põlenud
Tulikuum, maailm jälle läbi põlenud
Meretuul selle kohinaga tõdenud, et
Liiga kaua jälle kõige üle kõhelnud
Läbi põlenud. põlenud, läbi põlenud
Tulikuum, maailm jälle läbi põlenud
Meretuul selle kohinaga tõdenud, et
Liiga kaua jälle kõige üle kõhelnud