Läbi öise linna
Lase mul minna veel
A ma põgenen sinna
Kus endal liiga ei tee
Ja kui pole veel hilja
Siis jääb see viimaseks
Head aega siiralt sest
Kõik saab jälle alguse
Ekseldes siin valguses
Päevad millest rääkida ei soovi ma
A siin pimestunud armudes
Kõrvale nii kaldudes
Rohkemat ei oska enam soovida jaa
Uus värsek hingamine
Uus Säm uus leht uus hindamine
Kuus läbi ära palun enam linna mine
Pea kinni kui kaamera gimablile
Uus triip uus pauk ära ninna mine
Uus päev, uus öö koos simmanile
Aga aju seis null, pani diivanile
Näost valge kui riided mis Linnarile
Miks mul ei lasta olla
Või pea ees jälle kongi
Nii kuradi raske olla
Kas nüüdsest nii vaid ongi?
Õues on valge
Keegi ei usu
Unne nüüd ujun
Kui suitsu täis nublu
Järgmine öö kui eepose lugu
Mõistus on jälle kaob see kui kulun
Läbi öise linna
Lase mul minna veel
Läbi läbi öise linna
Lase mul minna veel
Olukorra hindamine
Ning hommikul raskem hingamine
Kes siis veel
Vaatan iseennast
Meest kui kelder
Teod mida ei tunnista
Lõhun ära asjad
Millest olen unistand
Võtan omaks õunad
Mis on ammu ussitand
Kaks kätt hoian rusikas
Mitu kuud hiljem
Ei sünni uut ime
Ei muutu kuu ilme
Muutmisi loon
Aga kuulmine
Võin proovida veel
Aga tean et samamoodi teen
Tahaks näha
Kas see ongi see
Kas see ongi see
Läbi öise linna
Lase mul minna veel
A ma põgenen sinna
Kus endal liiga ei tee
Ja kui pole veel hilja
Siis jääb see viimaseks
Head aega siiralt sest
Kõik saab jälle alguse
Ekseldes siin valguses
Päevad millest rääkida ei soovi ma
A siin pimestunud armudes
Kõrvale nii kaldudes
Rohkemat ei oska enam soovida jaa
Läbi öise linna
Lase mul minna veel
Läbi öise linna
Lase mul minna veel
Lasemul minna veel
Lase mul minna veel
Lase mul minna veel
Läbi öise linna
Lase mul minna veel
A ma põgenen sinna
Kus endal liiga ei tee
Ja kui pole veel hilja
Siis jääb see viimaseks
Head aega siiralt sest
Kõik saab jälle alguse
Ekseldes siin valguses
Päevad millest rääkida ei soovi ma
A siin pimestunud armudes
Kõrvale nii kaldudes
Rohkemat ei oska enam soovida jaa