Kirjutan endale mõned read, tuule käes neid riimideks sean Ning tükike minus jääb valgele liivale maha Kirjutan mida nõuab mu hing, kirjutan, et armastan sind, et tunnen sust puudust ja sinuta olla ei saa. Aeg loobib lainetega kive, päev sõuab mööda taevakaart. Nõel torgib ihusse su nime, et igalpool sind kaasas kanda saaks. Oota ja kõike teistmoodi näed Ootajal teistest pikem on päev kuigi mõistus ja süda sinu poole vist juba on teel. Asjadest millest räägitud sai, kõik see aeg mis meil vahele jäi selle kuhjaga tasa käsi südamel luban ma teen. Aeg loobib lainetega kive, päev sõuab mööda taevakaart, nõel torgib ihusse su nime, et igalpool sind kaasas kanda saaks Aeg loobib lainetega kive, päev sõuab mööda taevakaart, nõel torgib ihusse su nime, et igalpool sind kaasas kanda saaks :)