Siruta mu kurnatud käed, olen lõhkemas.
Nagu laip Everestil, olin ka alguses teemas.
Täna on mul ainult kaks reeglit.
Üks on lollidega ei vaidle ja teine, raha ette.
Mu koduks on olnud hotell,
Kus loen roosalt paberilt, et Reket on gasell.
Selles kohvikus kirjutasin selle salmi,
Sõites siia autoga, mis on natukene liiga kallis.
Siin elades nägin ma, kui igavad
On kõige ilusamad näod sügavad vaid ninanad.
Kuidas publik endiselt pole võrdne žüriiga.
Ja kui rahvaliiga võidad, võidad ikkagi vaid rahvaliiga.
Ma tuletan meelde sulle, miks me teeme seda,
Kui kunagi antakse kannatlikkuse eest medal.
Ma panen selle enda kaela oma kätega,
Noor Napoleon pole aega kätelda.
Lubasid, et lõpetame koos.
Lubasid, et lõppeb nii kui lõppemas on hoog.
Liigub, liigub, liigub, kiigub.
Hoia suunda, hoia kinni meist.
Lubasid, et lõpetame koos.
Lubasid, et lõppeb nii kui lõppemas on hoog.
Liigub, liigub, liigub, kiigub.
Selles mängus enam ma ei osale.
Jääme sõpradeks? Super ei.
Sa olid kunagi nii normaalne.
Ma saan sõjast aru, sest ma olen eland seda
Ja mu kroon on täna müts, mis laseb vett läbi,
Ligunen ma.
Sest nagu hunt sa välja rebid südame
Ja keha viskad jõkke, võimalikult sügavale.
Löödud, et maailm on väike meile kahele.
Allavoolu hõljun otse talve käte vahele.
Lubasid, et lõpetame koos.
Lubasid, et lõppeb nii kui lõppemas on hoog.
Liigub, liigub, liigub, kiigub.
Hoia suunda, hoia kinni meist.
Lubasid, et lõpetame koos.
Lubasid, et lõppeb nii kui lõppemas on hoog.
Liigub, liigub, liigub, kiigub.
Selles mängus enam ma ei osale.
Mu hetk on nüüd ja praegu, iga päev
Nagu unenägu, kus ma kinni hoidsin selle käest,
Kes ütles elu jooksul pole vahet kui mitut paari rinda näed,
Vaid nägu, mis teed kui elu lõpus oma hinda näed.
Ja nad räägivad mulle potentsiaalist
Nagu kuskil on lagi, millest ma kõrgemale ei saagi.
Kas tead, mis tunne on soojas vees keset talve kookospähklit koorida.
Ma teen, mis tahan, homie soovitan proovida