Meil kõigil on üks unistus täita
Me kõik peame läbi raskuste käima
Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame
Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Wild Disease:
Mõnikord olen nii mõtlik ja kõik kuidagi mööda läheb rütmist
Mõnikord loen ja kuulan oma sõnu ja mõtlen kes kurat need valmis on trükkind
Mõnikord ma pole päris ise ja muutun närviliseks
Teinekord mõtlen mis kurat see on mis tegi mu niivõrd äkiliseks
Äkki see ongi see, milles nii elan sees
Mis juhib mu emotsioone kui keegi on pähe mulle valanud külma vee
Mu kodu ja tüübid on mida mu peast ei teisalda
Kõik on siin, kõigile toeks, üksteise eest seisavad
Vahel olen seda nii pikalt soovind, kuid polegi lihtsalt proovind
Siiani see ikka poob mind, las nüüd kõigini voolab looming
Kõik on janused, koos raskustele vastu astume
Elu on etendus, kust kummardusega me lahkume
Meil kõigil on üks unistus täita
Me kõik peame läbi raskuste käima
Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame
Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Mõnikord olen nii mõtlik ja mõtlen mis meist nüüd saab
Kuid ütlen nii, olen õppinud mis on jällegi tõusta maast
Aga mis pole tehtud veel saab tehtud nüüd, siis rohkem loodan
Alati meid topelt oodand, et rohkem usku meisse koondab
Trampides üle me pealt, see andis kõigepealt hoopis hoogu
Ja kinnitan väravad neile, kellega kõik selle teieni toonud
See, millega siiani tegelend olen, jäänd kuidagi koormaks mällu
Kui elus on õige proovida kõike, tirin aga riskid ellu
Ükskõik, kuhu mu tee viib, ükskõik, kui täppi ka tabasin
Aga ei unusta tüüpe, ei iial oma koduteed tagasi
Tegelt kõik selleks hea, mida viimseni lihvida oleme tahtnud me
Et jääks te kõrvu kõlama see kui me siit lahkume
Meil kõigil on üks unistus täita
Me kõik peame läbi raskuste käima
Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame
Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Mõnikord olen nii mõtlik ja vaatan tõtt oma kuradiga lõplikult
Aga nüüd on midagi mul õpikus ja ma eemaldan vana millest olen väheke õppinud
Enam ei tea kuhu vaadata, mida ja kui raske edasine kaasata
Ja seepärast leidma pean selle, mis äkki hiljem enam pole saadaval
Kuulen, tõukavad tuuled, kaua mul veel õpivad huuled laulma
Unustan enda juured, ausalt, aga ma väga suuremat austan
Tänane päev on vanem eilne ja nii ma ette ei näinudki
Mille kuradi pärast ma lihvisin asjad seekord niivõrd täiuslikuks?
Võtan siit et lisada sinna, lõputult ootan minagi
Jooksen edasi-tagasi ja see teinud minuga on midagi
Meil kõigil on üks unistus täita
Me kõik peame läbi raskuste käima
Ja tähtis on et me ümbritsevat hoiame
Ja tähtis on et see ei vajuks unustusse
Ja ikka veel mõtlen neist asjadest ma
Ja mitte kunagi ei taha unustada
Ja ikka veel mõtlen neist asjadest ma
Ja mitte kunagi ei taha unustada
Ja ikka veel mõtlen neist asjadest ma
Ja mitte kunagi ei taha unustada
Et mis elu toob ja mis elu loob
Läbi raskuste tippu me jõuame koos