Oli hämar tuba paksult rahvast täis Ja seal iga teine õnnelikum näis Kuni silmanurgas sähvatus mul käis Ja mu süda seisma jäi Nii ta peale takerdus mu põletav pilk Oma mõtteis sõnu lauseteks sidusin Need siis järjest kõrva talle sosistasin Kuid ta pööras külmalt, ta pööras Ja ütles, ei! Ma sinusugust seiklust ei vaja Ta ütles, ei! See tänaseni meeltes mul kajab, meeltes mul kajab ♪ Meie kohtumisest möödusid paar kuud Olin endamisi pikalt juurelnud Kuni lõpuks jälle ristusid me teed Olin kindlam endas veel Küll ta seekord sama viga enam ei tee Et annaks hinde ainult raamatukannele Olin täpselt iga sõna harjutand veel Kuid ta vastas julmalt, ta vastas Ja ütles, ei! Ma sinusugust seiklust ei vaja Ta ütles, ei! See tänaseni meeltes mul kajab, meeltes mul kajab ♪ Ja ütles, ei! Ma sinusugust seiklust ei vaja Ta ütles, ei! See tänaseni meeltes mul kajab, meeltes mul kajab Ei! Ma sinusugust seiklust ei vaja Ta ütles, ei! See tänaseni meeltes mul kajab, meeltes mul kajab