Laual auramas tee,
Hommik algab taas.
Naabri hoovis koer
Laisalt haugatab ja
Veidi lahtisest aknast
Tuul ja päike koos sisse
Vaatavad, vaatavad.
Hommikused uudised meile toob,
Vana hallipäine postiljon
Ja mängumurul maja ees
Tänavalapsed teda
Ootavad, ootavad.
Kuid ei olla saa,
Kuid ei olla saa
See tavaline päev.
Kuid ei olla saa,
Kuid ei olla saa,
Et meid ei olegi
Siin ainult unelmates
Elame koos väikses
Korteris vaatega pargile,
Lauamängud ja hea koduloom.
Pühapäeviti nii kaua magame.
Ära kahetse, ära kahetse
See ei pidanudki juhtuma meiega.
Ära kahetse, ära kahetse
See ei pidanudki juhtuma meiega.
Kõik on tehtav ja kõik ka
Võõras näib nagu filmis päev
Pärast homset kell vaid käib.
Meie varje ei ole maas, kui
Kollane kuu me tuppa
Vaatamas, vaatamas.
Nii ei olla saa, nii ei olla saa
See tavaline öö,
Nii ei olla saa, nii ei olla saa
See tavaline öö,
Sest ainult unelmates elame koos
Väikses korteris vaatega pargile,
Lauamängud ja hea koduloom.
Pühapäeviti nii kaua magame.
Ära kahetse, ära kahetse
See ei pidanudki juhtuma meiega.
Ära kahetse, ära kahetse
See ei pidanudki juhtuma meiega.
Ainult unelmates elame koos
Väikses korteris vaatega pargile,
Lauamängud ja hea koduloom.
Pühapäeviti nii kaua magame.
Ära kahetse, ära kahetse
See ei pidanudki juhtuma meiega.
Ära kahetse, ära kahetse
See ei pidanudki juhtuma meiega.