Oma peas seda pilti veel selgelt näen
Rahvas massidesse kogunes Keldrimäel
Selgemast selgeks tegi mu see helge päev
Ei hakand näppudest pihta, võttis terve käe
Näe noor Mustamäe, toonis hallis siis Tallinn
Jorr ulatas mul palli, kus kirjas on Spalding
Kerget midagi ei olnd, ees kraavid ja vallid
Mu ellu jäävad alati korvpalli saalid ja hallid
See mäng mind ei sallind nagu mina teda
Et pole andekas, pole mõtet häbeneda
Võib olla meeldis trenni mulle liiga vähe teha
Lugupidamine mängu vastu ei saa väheneda
Aga ikka mind vedas siis mu vana Inkaras edasi
Ja mu hing on sedasi, kossu küljes ja elan nii
Ja sa kindlalt tead kedagi, kes hingab ja elabki
Mängukirest kireni, pinges lõpuvileni
Me ei lase endast kunagi üle sõita, sest see on meie mäng
Meil on seda jõudu, et alati võita, sest see on meie mäng
Ühendavad meid need hetked
Sokkude kolmesed ja Dorbeku viskepetted
Bamba blokid ja Taltsi pukid
Kalevi vana1 ja Metstaki küünarnukid
Me hingame seda mängu ühes rütmis
Me mängime, mis sest et vahel koju ei jõua yhes tykis
See leek ei kustu, mis palliplatsil süttis
Ja mäletame alati: puhka rahus, Rain Küttis!
See mäng, see kirg, see võlu
See möll ja melu, tribüünilt voolav õlu
Kaotuspisarad ja võidupüüded
Fännisektorist platsile kostuvad hüüded, et
Kohtunik on siga: tehniline viga!
Tallinn vs Tartu, Tallinn vs Riga
Vabavisetel ei tohi kunagi eksida!
Kuulab peatreenerit ei aja oma rida!
Üle välja peale, korvi all maa-ala!
Kesse kurat kaitses jätab sirgeks oma jala?
Võtab veaga maha, ei jää katte taha!
Paneb dongi ära, teenib välja oma raha!