On õhtu hämarus toas,
öö annab selleks nüüd loa,
Et just siin, saab unistus teoks,
Muutub tõeliseks maailm me sees.
Sind võlub tuledes linn,
On miljon võimalust siin,
Minna teed, mis ei kuhugi viib
ära ütle, et seiklus on see.
Kui silmis pisaraid taas näen.
17, hirm ja rõõm, ei ole sulle võõrad,
17, tuul ja torm, su hinge kauaks jäävad,
17, milleks veel, sa püüad põgeneda,
Selle maailma eest, ei ole mõtet.
Eii-ooo, ei ole mõtet.
Väike baar kuhu lä'ed
Ja viskiklaas sinu käes,
Huulte värv, nii seksikas poos,
Muudad ohvriks end maailma ees.
On hinges põlemas soov,
Homne päev minna koos,
Jätta kõik, ainsaks kaaslaseks teel,
Las jääb laul, mille kinkisin sul.
Ta kõlamas meis endis jääb.
17, hirm ja rõõm, ei ole sulle võõrad,
17, tuul ja torm, su hinge kauaks jäävad,
17, milleks veel, sa püüad põgeneda,
Selle maailma eest ei ole mõtet.
Eii-ooo, ei ole mõtet,
Eii-ooo, ei ole mõtet.
Kui oli veel 17 oli teine keiss
Mul polnud mingeid muresid
Iga päev uus pleiss,
Iga päev uus deit
Nii päevast päeva kulgesin.
Mu jaoks polnud piire, olin stiilne
Ja ülimalt aktiivne,
Olin su chikiga, juba enne kui said ta
üldse lahti riidest.
Ükskõik mida tegin
Naelapea pihta
Ta-ta-ta-tabasin
ükskõik mida endale tahtsin
Selle ra-ra-ra-rabasin
Elu kütkestas,
Elu õpetas,
Suhteid lõpetas,
Pani mõtlema.
Elu viis mind täna siiani,
Kus olen endale väikse tütre saand.
Ma ei kartnud midagi,
Sest mul polnud kaotada nii tundus,
Vanus toitis hulljulgust,
Haiglas tol ajal pool surnud.
Vahel suures supis,
Ikka silmapiiril tupik,
Ma ei otsind siis probleeme,
Kuid need olid mul pidevalt kukil.
Ma ei eland maailma järgi,
Kuid see käis mul tihti kanda,
Kõik jagasid armastust,
Kuid mul polnud miskit vastu anda.
Ei mõelnud homsele,
Ei tahtnud teada,
Et kunagi peab
Kõik see õpetas mind hindama
Enda ümber palju head
17, hirm ja rõõm, ei ole sulle võõrad,
17, tuul ja torm, su hinge kauaks jäävad,
17, milleks veel, sa püüad põgeneda,
Selle maailma eest ei ole mõtet.
Eii-ooo, ei ole mõtet,
Eii-ooo, ei ole mõtet