Püsige kindlad, mu õed ja mu vennad Kui taevas ka raskena laskub Muserdus vaaniva uduna embab Õed-vennad, pidage vastu Püsige vaprad, mu õed ja mu vennad Raudsaabas kui rusudeks astub Tallab ja räsib ja rõhub see maad Õed-vennad, pidage vastu Püsige kanged, mu õed ja mu vennad Kui marupilv rahega kastnud Põllud, jääteradest hävinud nad Õed-vennad, pidage vastu Püsige terved, mu õed ja mu vennad Kui ümber kõik vinduvad katkus Ja korinal seiskuvad kaaslaste rinnad Õed-vennad, pidage vastu Kui rebeneb taevas ja lõheneb maa õlg-õlale naaldudes seista veel saab Kui rebeneb taevas ja lõheneb maa Me suurena tuleme taas Püsige rõõmsad, mu õed ja mu vennad Kord vimm tormi-iili sees lahtub Ja õitsevad taas kord kõik külad ja linnad Õed-vennad, pidage vastu Püsige lahked, mu õed ja mu vennad Et kirbetand sapiaur lahkuks Ja tagasi tulla ei mõistakski sinna Õed-vennad, pidage vastu